Emme andis mulle piparkoogi retsepti, mida võin ka kõigi teiega jagada. Hea maitsega piparkoogid ning üli lihtne valmistada. Lihtne valmistada kõigil teil, kes seda külmas kliimas teevad. Sain teada et piparkoogi taignale ei meeldi valmida kui tõas on juba 35 kraadi.
Nagu ikka alustad piparkoogi taina tegu sellest et valmistad suhkrusiirupi. Sulatad suhkru, lased tal natuke kõrvetada ( mida rohkem seda tumedamad piparkoogid tulevad), lisad natuke vett, segad ning valmis see siirub ongi. Retseptis oli veel kirjas, et lase natuke jahtuda enne kui muud ained lisad. Minul aga juhtus nii et sulatasin suhkru, ei lasknud kõrvetada palju ( mul oli musta põhjaga pott ning ei näinud hästi kui tume suhkur on) ja siis lisasin vee. segasin ja juba hakkas suhkur kivistuma. Mul oli lusika otsas üks väga suur kukekomm. Mõtlesin siis et lisan või ka kohe, ehk siis läheb ikka pehmemaks. Muutust ei toimunud, või sulas niiöelda suhkru peale. Kuna juba oli kõik untsu läinud, polnud midagi kaotada, viskasin kogu krempli pliidi peale tagasi ning sulatasin suhkru uuesti üles. Ega või siiski seguneda suhkruga ei tahtnud kuid kergem oli segada. Otsustasin lõpuni välja minna selle retseptiga. Emme antud retsept ja enamus eesti retseptid on grammides kuid siin käib kõik ml või siis cup (tassi) järgi (et siis pool klaasi või poolteist jne). Ausalt öeldes mina ei oska neid ümber arvutada, kasutasin kõik võimsa google abi. Iga vaste andis eri tulemuse, nii ma siis ühe sealt pidin valima ning kui lõpp tulemust vaadata siis valisin vale loomulikult.
Lisasin siis oma siirupisse ka ülejäänud ained. Jahu oli vaja lisada 600g ning googli arvutuste kohaselt oli see vist 3 klaasi. Alguses juba tundus jube palju aga ma ei osanud väga kahelda. Lisasin tasa ja targu segule. Ja mis juhtus kui kõik jahu segatud sai? Tainas muutus nagu küpsisekoogi põhjaks. Putises ning absoluutselt kokku ei hakanud. Lootsin et külmas seistes miskit muutub kuid ei. Kõik see pliidi ees higistamine oli mitte millegi eest. See tainas lendas prükkase.

Lõpuks läks ikka nii nagu peab, tulid vahvad piparkoogid mis sulasid suus ning olid imemaitsvad.
Seda ma võin küll öelda, et õnneks on jõulud ükskord aastas sest ma ei kujutaks ette iga nädal pliidi ees higistamist, et see kuradima siirup õigesti sulatatud saaks!
No comments:
Post a Comment