8 väikest imet

24 detsembril sünidis 10 väikeest kutabeebit. Kahjuks üks kõige ilusamate värvidega lömastati kohe ja üks sündis surnuna. 8 on alles, aga kaheksa ongi hea number, sest kaheksa nibu on. Niiet igaüks saab ühe. Nüüd nad on poolteist nädalat vanad. Oi nad on super armsad. Nad magavad keel suust väljas ja üritavad juba haukuda. Muidugi nende haukumine näeb välja nagu keegi oleks aia vahele jäänud :D
Kõik nad on prisked ja siblivad ringi. Ühele pisikesele poisile käin igapäev lutti andmas, ta on natuke pisem kui teised aga ei ole midagi hullu. Eks ma kirjutan nendest rohkem kui silmad avavad ja nad juba ringi jooksma hakkavad.

Enamustel on juba uued omanikud ka olemas. Aj sai kirjutada jutu oma koertest ühte jahimeeste ajakirja (Bacon Busters) ning selle tõttu on huvilisi väga väga palju.

Ilusat Vana Lõppu Ja Uue Algust.

Tahtsime aastavahetust vastu võtta ranna äärses Linnas nimega Palm Cove. Meie juurest kuskil 1.20
minutit sõitu. Aj rääkis sellest ülemusele ning temad helistasid sinna hotelli ning muutsid meie ühe öö hoopis kaheks ööks ning maksid ka selle eest. Aastavahetusel on seal kandis kõik hotellid jube kallid, ni maksis ka meie üks öö juba 240 dollarit. Selline oli nende jõulukingitus meile.
Meie sõrbad Kathryn ja Dale kurtsid, et neil pole mitte midagi aastavahetusel teha. Eks meie head inimesed nagu me oleme pakkusime siis, et tulgu nemad ka meiega hotelli ja lähme kuskile ilusasse restosse sööma. Helistasime hotelli ja muutsime oma toa kahemagamistoaga ruumiks. Plaan oli siis, et nad toovad oma koerad ka meie juurde ning siis kui nad järgmine päev oma koertele järgi tulevad, lasevad meie omad ka natukeseks välja.
Broneerisin meile laua ühes rannaäärses restoranis. Neil oli kindel menüü niiet pidime juba enne ära ütlema, et kas tahame eelrooga, pearooga ja magustoitu või siis ainult kahte esimest. Valisime ainult eelroa ja pearoa, see läks maksma 85 dollarit nägu. Ei jõudnud lauda istudagi kui juba oli selline tunne nagu nad tahaks meist lahti saada. Eelroog toodi nii kiiresti lauda, et ma ei jõunud veini lonksugi enne võtta. Valikus oli kevadrullid kolme erineva lihaga või siis mingi lihtne kana salat. Meie Aj-ga võtsime mõlemast ühe. Nii kui pearoog oli söödud, toodi kohe pearoog. Ma oleks tahtnud natuke ikka seedida ja veini nautida aga ei antud selleks aega. Põhiroaks võtsin mina kana ahjukartulite ja muude aedviljadega ja Aj võttis sealiha samade lisadega. Suhteliselt mõtetu pearoog. Noh mitte mõtetu aga oleks tahtnud midagi mis poleks olnud nii igapäevane roog, midagi mis oleks ikka wow üelnud. Mis siis ikka,
Nii kui pearoog sai söödud toodi lauda arve, et umbes kulistage oma joogid alla ja hakake minema. Tippi me seekord ei jätnud.
Läksime hotelli tagasi, mõtlesime et teeme mõned joogid ja siis lähme kell 12 randa ilutulestikku vaatama. Siin lastakse kell 9 ka pauku, et lapsed ei peaks nii kaua ootama.

Kathryn ja Dale otsustasid kutsuda oma kaks sõpra ka sinna meie hotelli. Tüdruk ja poiss, loomulikult kui nad kohale jõudsid, et olnud meiee Aj-ga enam põnevad. Põhimõtteliselt olime vist nähtamatud. Ja kui arvate, et ma liialdan siis sugugi mitte. Täpselt nii oligi, meiega ei räägitud ühttegi sõna. Olime väga pettunud, kutsume neid ja muudame broneeringuid ja asju, et neil ka tore oleks ning vastu saame ei midagi, otseselt ei midagi. Kell 12 jalutasime randa, ilutulestikku ei olnudki. Nägime kahte pauku kõrval rannast ja see oligi kõik. Einoh  HEAD UUT AASTAT. Need parimad sõbrad kallistasid üksteist ja wuhuu ja siis kuskil 10 minutit hiljem tuli meelde et aajaa peaks Aj.le ja Ramonale ka soovima. Me oleks ise ennem soovinud aga neil tundus nii lõbus et mis me ikka segama lähme. Noh eks pole hullu, elame üle. Jõudsime hotelli tagasi ja veel võtsime drinki natuke. Nende vahvad sõbrad siis otsustasin kuskil 2 ajal hakata koju minema. Meie sõbrad muidugi kohe, et jääge siia, mis te ikka lähete. Siin ruumi küll. Siis ma olin juba natuke vihane, et mis mõttes nad tahavad neid siia ööseks ilma et meie käest küsida. Ebaviisakas minu meelest nii. Õnneks nad ei võtnud kutset vastu ning läksid ikka koju ning meie läksime magama.
Mõtlesime, et nii vahva et saame jägmine päev ja ühe öö veel toredasti kahekesi aega veeta. Aga mis juhtus? Loomulikult jäid nad teiseks ööks ka, sest tuba oli ju olemas. Ma ei saa aru kuidas inimesed nii plaane muudavad kui alguses oligi jutt et ainult ühe öö on nad meiega. Siis Aj pidi koos Dalega keset päeva koju sõitma, et koerad välja lasta ja süüa anda. Ühesõnaga tobe olukord.
Dale pidi 3 jaanuaril sõitma kuskile teisele maale surfama niiet ta isa broneeris talle kuskil mujal hotellis ühe öö ja Kathryn pidi öö oma õe juures veetma. Nii mina siis oma heast südamest ütlesin, et las need koerad olla siis veel ühe öö meie juures, me niikuinii oleme kodus. Vähemalt siis ei pea puuris istuma ning järgmine päev niikuinii sõidab mööda Katryn kui koju läheb, et siis võtab peale.
Sel õhtul läks Aj jahile ja mina jäin koertega koju. Raske on kui on 7 koera kes üksteisega läbi ei saa. Jooksuta edasi tagasi puurist sisse ja välja, et kõik saaksid võrdselt õues olla. Noh ja siis õhtul Katrhyn saadab mulle sõnumi, et ta on nii kurb et ta kala ära suri. Misasja? See tähendab et ta on kodus ja ta oligi. Oleks siis võinud oma krantsid ka peale võtta kui koju sõitsis. Ütles, et õel olid teised plaanid ja ei saanud ööseks sinna jääda. Mina tunneks end ebamugavalt kui lähen koju ja oma koeri küla pealt kaasa ei korja niigi kui teaksin et neid sada tükki ja nendega palju tegemist. Ma sain ikka nii vihaseks, ise läheb koju ja ei või siis kaasa võtta. Kes teist veel oleks nii teinud?
NAd on varem meie koerte järgi ka vaadanud aga meie olime siis TEISES RIIGIS mitte ei istunud kodus.

Arvan, et sain järgjekordelt petta. Inimesed keda pidasin oma headeks sõpradeks lasid üle. Võibolla ma ise olen ka loll, et ei võinud neile teada anda et ma ei taha et nad jääksid teiseks ööks või siis tule korja oma koerad peale.Võibolla võtan lihtsalt kõike liiga südamesse. Või ma ei tea, mina ei usu et ma kellegiga nii käituksin.
Me ei ole lootust kaotanud, ükspäev leiame me endale samade huvidega vahvad sõbrad :) Pea püsti edasi!

Näitasin neile kuidas me Eestis õnne valame. See meeldis väga kõigile. Saime igasuguseid kujuneid-draakonid, kotkad kui ka mereelukad.

Muidugi Aj viskas esimese korraga terve ämbri pisaraid täis, Sellise õnnega ma küll rahul ei olnud niiet ta sai teise katse ning viskas draakoni. Ei tea küll mis see tähendada võiks? :)

Ilusaid Jõule!

Nagu eelmises postituses sai mainitud siis töötasime enne jõule 10 päeva jutti niiet olime mõlemad

omadega suhteliselt läbi. Me saime vabaks ka ainult kaks päeva niiet mul ei olnud plaanis ka teha mingit suurt jõululauda. Piparkoogi küpsetamise pärast sai villand pliidi ees seismisest.
Õnneks on Austraalia jõulud hoopis teistsugused kui jõulud kodumaal. Siin käib jõuluvana 24 detsembri öösel ning kingit avatakse hommikul. Nii pidasime jõule ka meie. 24 õhtul vaatasime filmi ja vedelesime teleka ees niisama ning hommikul avasime kingitused. Ja olidki jõulud läbi. Nii lihtne see oligi, ei mingit kokkamist või üle söömist. Kingid avatud, läksime hommikust sööma ja vedelesime niisama teleka ees jälle ning valmistusime järgmiseks tööpäevaks.
Olin vist terve aasta väga tubli laps, me mõlemad Aj-ga olime. Jõuluvana oli ikka väga helde. Mina sain endale imeilusad 0.5c kõrvarõngad ja Samsung tahvli arvuti. Aj sai aga kõige uuema mudeli GoPro ning palju lisasi, et saaks ikka ümber pea ja jala ja kõhu seda panna. Jõuluvana tõi aga meile mõlemale (kaasa arvatud meie vahvale toakoerale Tor) roboti tolmuimeja.  Ma ei saanud enam õnnelikum olla selle, lõpuks ometi koerakarva vabad põrandad yeppii.. Karjusin õnnest vist liiga vara, see masin on suhteliselt totu. Vahepeal sõidab ta kolm korda üha ja selle sama seina otsa, siis ta jääb vaiba otsa kinni, siis ta jääb wc uksepiida peale kinni. Kui puldist vajutada, et mine oma laadimispunkti siis ta keerab otsa ümber ja hakkab hoopis teisele poole sõitma. Ühesõnaga pole kõige targem mees kuid parem ikka kui ise tolmuimejaga võtta.

Kuna jõulu õhtul olid põrandad jube mustad, siis saime esimese kingituse juba
õhtul avada :)

Tuleb välja, et ma olen ikka üks super kodu perenaine. Pliidi ees ma seista ei viitsi, tolmuimejaga ka võtta ei viitsi :D Tõesti ei viitsi peale pikka väsitavat tööpäeva koju tulla koristama ja kokkama, ning nädalavahetustel tahaks koertega aega veeta, randa minna või Cairinsi sõita.

Piparkoogi tegu

Detsember on alati kiire aeg, niiet andke andeks, et mul ei ole olnud aega mitte midagi kirja panna. Enne jõule olime järjes 10 päeva tööl, siis saime kaks vabaks. Alustasime tööd jälle laupäeval ning kuni vana aasta õhtuni. Kuna aeg anappis ja tööpäevad olid väsitavad jäi mul piparkoogi meiterdamiseks ainult aega peale tööd. 

Emme andis mulle piparkoogi retsepti, mida võin ka kõigi teiega jagada. Hea maitsega piparkoogid ning üli lihtne valmistada. Lihtne valmistada kõigil teil, kes seda külmas kliimas teevad. Sain teada et piparkoogi taignale ei meeldi valmida kui tõas on juba 35 kraadi. 

Nagu ikka alustad piparkoogi taina tegu sellest et valmistad suhkrusiirupi. Sulatad suhkru, lased tal natuke kõrvetada ( mida rohkem seda tumedamad piparkoogid tulevad), lisad natuke vett, segad ning valmis see siirub ongi. Retseptis oli veel kirjas, et lase natuke jahtuda enne kui muud ained lisad. Minul aga juhtus nii et sulatasin suhkru, ei lasknud kõrvetada palju ( mul oli musta põhjaga pott ning ei näinud hästi kui tume suhkur on) ja siis lisasin vee. segasin ja juba hakkas suhkur kivistuma. Mul oli lusika otsas üks väga suur kukekomm. Mõtlesin siis et lisan või ka kohe, ehk siis läheb ikka pehmemaks. Muutust ei toimunud, või sulas niiöelda suhkru peale. Kuna juba oli kõik untsu läinud, polnud midagi kaotada, viskasin kogu krempli pliidi peale tagasi ning sulatasin suhkru uuesti üles. Ega või siiski seguneda suhkruga ei tahtnud kuid kergem oli segada. Otsustasin lõpuni välja minna selle retseptiga. Emme antud retsept ja enamus eesti retseptid on grammides kuid siin käib kõik ml või siis cup (tassi) järgi (et siis pool klaasi või poolteist jne). Ausalt öeldes mina ei oska neid ümber arvutada, kasutasin kõik võimsa google abi. Iga vaste andis eri tulemuse, nii ma siis ühe sealt pidin valima ning kui lõpp tulemust vaadata siis  valisin vale loomulikult. 

Lisasin siis oma siirupisse ka ülejäänud ained. Jahu oli vaja lisada 600g ning googli arvutuste kohaselt oli see vist 3 klaasi. Alguses juba tundus jube palju aga ma ei osanud väga kahelda. Lisasin tasa ja targu segule. Ja mis juhtus kui kõik jahu segatud sai? Tainas muutus nagu küpsisekoogi põhjaks. Putises ning absoluutselt kokku ei hakanud. Lootsin et külmas seistes miskit muutub kuid ei. Kõik see pliidi ees higistamine oli mitte millegi eest. See tainas lendas prükkase.

Ma ei andnud alla, jägmine päev peale tööd proovisin uuesti. Siirupiga läks enam vähem sama moodi, kuid panin rohkem vett. Kergem segada ja ei olnud nii kiire kivistumine. Jõudsin või ja ülejäänud suhkru ilusti lisada. Siis aga hakkas jube kivistuma, panin uuesti pliidile natukeseks. Seekord olin targem ja küsisin kõige targemalt ( jah targem kui google) abi. Helistasin skypes emmele. Minu mäletamist mööda sai jahu poole vähem kui alguses lisasin. Tainas tuli ilus, pakkisin kilesse ja panin külmkappi. Järgmine päev võtsin välja ja hakkasin rullima. Mingist odavast "Tiimari" laadsest poest leidsin piparkoogi vormid ka. Väga vahvad tulid. Mul läks pea kaks tundi, et rullida, plaadile panna ning jahtuda lasta. Mul on kodus ainult üks plaat hetkel niiet ei saanud kohe korraga vahetada. Aj sõi juba selle ajaga pea 10 piparkooki ära. Lõpuks olid nad valmis kaunistamiseks. Muidugi pidin glasuuri paar korda kotikesest tagasi kaussi valama sest ta ei tulnud piisavalt paks. Nii kui augu koto otsa hammustasin jooksin kogu möga korraga piparkoogi peale. 

Lõpuks läks ikka nii nagu peab, tulid vahvad piparkoogid mis sulasid suus ning olid imemaitsvad.

Seda ma võin küll öelda, et õnneks on jõulud ükskord aastas sest ma ei kujutaks ette iga nädal pliidi ees higistamist, et see kuradima siirup õigesti sulatatud saaks!